Fennougristika

Fennougristika teadusharuna on kujunenud eksaktseks teaduseks viimase 250 aasta jooksul. Teerajajad sellele teadusele olid Janos Sajnovics ja Samuel Gyarmathy, keeleainestiku suurkogujad Antal Reguly ja Mattias Aleksanteri Castrén. Teadusliku täpsuse saavutas fennougristika Ferdinand Johann Wiedemanni, Emil Nestor Setälä, József Budenzi ja József Szinnyei tegevusega. Nende loodud klassikalise fennougristika eesmärgiks oli soome-ugri ja samojeedi keelte ajaloolis-võrdlev uurimine, eesmärgiga rekonstrueerida algkeelt.

Viimase poolsajandi jooksul on klassikalise fennougristika mõiste laienenud: tänu Kustaa Vilkuna, Gyula Ortutay ja Paul Ariste poolt 1960. aastal algatatud rahvusvaheliste fennougristikakongresside traditsioonile on fennougristika mõiste laienenud märkima uurali rahvaste vaimse ja materiaalse kultuuri kõikide valdkondade uurimist. Tänapäeval tähendabki see soome-ugri rahvaste keeli, kultuuri ja ajalugu uurivat teadusharu.

 Iga viie aasta tagant toimuvad fennougristikakongressid on soome-ugri teadlaste tähtsaimad koostööfoorumid. Eestlaste jaoks oli eriti suure tähendusega 1970. aastal Tallinnas toimunud  fennougristikakongress, mis oli esimeseks rahvusvaheliseks humanitaarvaldkonna suursündmuseks nõukogude ajal. Eestlased korraldasid kongressi ka 2000. aastal Tartus.

Viimane fennougristikakongress toimus 2015. aastal Soomes Oulus ja järgmise korraldab 2022. aastal Viini ülikool. 

Fennougristikaga tegeldakse lisaks Eestile, Soomele (Helsingi, Turu, Oulu jt ülikoolid), Ungarile (Budapesti, Debreceni, Pécsi ülikool)  ja Venemaale ka mitmetes teistes riikides, nt Saksamaal (Müncheni, Hamburgi ja Göttingeni ülikool), Austrias (Viini ülikool), Lätis (Riia ülikool), Rootsis (Uppsala ülikool), Poolas, Norras, Jaapanis, Prantsusmaal ja Itaalias.